ISO audit tekitab ettevõtetes sageli põhjendamatut ärevust. Audiitorit nähakse inimesena, kes tuleb vigu otsima ja puudusi kirja panema. Tegelikult ei ole audiitori eesmärk ettevõtet eksimustelt tabada, vaid leida tõendeid selle kohta, et juhtimissüsteem vastab nõuetele ja toimib igapäevases töös.
Hea audiitor püüab mõista ettevõtte tegevust ja selle eripära. Selleks tutvub ta dokumentidega, vestleb töötajatega ning vaatleb tegelikku töökorraldust. Seejuures otsib ta eelkõige tõendeid nõuete täitmise kohta, mitte põhjuseid mittevastavuste vormistamiseks. Seetõttu tasub audiitorisse suhtuda kui sõltumatusse hindajasse, kellega on mõistlik teha avatud koostööd. Hästi läbiviidud audit aitab ettevõttel saada kinnitust toimivatele lahendustele ning märgata kohti, mida oleks vaja parandada.
Mida audiitor ISO auditil kontrollib?
ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001 audititel hinnatakse vastavust asjaomase standardi nõuetele ning ettevõtte enda kehtestatud töökorraldusele. Audiitor ei kontrolli üksnes dokumentide olemasolu, vaid hindab ka seda, kas kirjeldatud tegevused toimivad praktikas. Selleks keskendub ta eelkõige järgmistele küsimustele:
- Kas ettevõtte protsessid toimivad?
Audiitor uurib, kuidas ettevõtte tegevused on korraldatud, kes nende eest vastutavad ja kuidas tulemusi kontrollitakse. Näiteks ehitusettevõttes võib ta vaadelda projekti juhtimist alates kliendi nõuete väljaselgitamisest kuni tööde üleandmiseni, pöörates tähelepanu alltöövõtjate juhtimisele, kvaliteedikontrollile ja muudatuste käsitlemisele. Oluline ei ole dokumentide hulk, vaid see, kas protsessid on läbimõeldud ja toimivad.
- Kas töötajad tunnevad oma ülesandeid?
Audiitor vestleb töötajatega, et mõista, kuidas töö tegelikult toimub. Ta võib küsida, milliseid nõudeid tuleb järgida, kuidas kontrollitakse töö kvaliteeti või mida tehakse probleemi avastamisel. Töötajad ei pea teadma ISO standardi punktide numbreid ega esitama päheõpitud vastuseid. Oluline on, et nad tunneksid oma tööd ja vastutust ning oskaksid selgitada, kuidas kokkulepitud töökorraldust järgitakse.
- Kas riske juhitakse ja tulemusi jälgitakse?
Audiitor hindab, kuidas ettevõte käsitleb oma tegevusega seotud riske ja võimalusi ning jälgib eesmärkide saavutamist. Näiteks võib ta uurida, kuidas ennetatakse kvaliteediprobleeme, juhitakse keskkonnamõjusid või vähendatakse tööohutusega seotud riske. Samuti võib audiitor vaadata, kuidas ettevõte käsitleb klientide reklamatsioone, tööde hilinemist või korduvaid vigu. Riskide hindamise tabelitest ja tulemusnäitajatest üksi ei piisa. Oluline on, kas nende põhjal tehakse otsuseid ja rakendatakse vajalikke meetmeid.
- Kas dokumentatsioon ja tegelik töökorraldus on kooskõlas?
Audiitor kontrollib, kas nõutav dokumenteeritud teave on olemas, ajakohane ja vastab tegelikule tegevusele. Näiteks kui ettevõtte juhend näeb ette tarnijate hindamise, võib audiitor uurida, kuidas seda praktikas tehakse. ISO standardid ei nõua iga tegevuse kohta eraldi mahukat protseduuri. Dokumentatsioon peab olema piisav, et toetada protsesside toimimist ja tõendada nõuete täitmist.
- Kas juhtkond osaleb juhtimissüsteemi toimimises?
Juhtimissüsteem ei ole ainult kvaliteedijuhi või mõne teise määratud töötaja vastutus. Audiitor võib uurida, kuidas juhtkond seab eesmärke, hindab tulemusi, tagab vajalikud ressursid ja otsustab parenduste üle. Näiteks annab juhtkonnapoolne ülevaatus võimaluse hinnata, kas juhtimissüsteem toetab ettevõtte eesmärkide saavutamist ning milliseid muudatusi oleks vaja teha.
Miks ei tasu mittevastavusi karta ega probleeme varjata?
Igas ettevõttes võib esineda kõrvalekaldeid ning ka hästi toimiv juhtimissüsteem ei tähenda, et probleeme kunagi ei teki. Oluline on see, kuidas ettevõte neid märkab, lahendab ja nende kordumist ennetab. Seetõttu ei ole põhjust audiitori eest probleeme varjata ega tegelikku olukorda ilustada.
Ka auditi käigus tuvastatud mittevastavus võib olla ettevõttele kasulik. Näiteks võib korduv kvaliteediprobleem viidata puudulikule infovahetusele või ebaselgele vastutusele. Selle algpõhjuse kõrvaldamine aitab vältida järgmisi eksimusi. Hea juhtimissüsteemi tunnus ei ole probleemide puudumine, vaid võime neid märgata, lahendada ja neist õppida.
Samas tuleb arvestada, et sertifitseerimisaudiitor peab jääma sõltumatuks ega saa ettevõttele konkreetseid lahendusi ette kirjutada. Küll aga aitab tema hinnang tuvastada nõuetele mittevastavusi ja annab ettevõttele võimaluse oma töökorraldust parandada.
ISO audit – kuidas selleks valmistuda?
Kõige parem ettevalmistus on juhtimissüsteem, mis toimib iga päev, mitte ainult audiitori külaskäigu ajal. Enne auditit tasub veenduda, et töötajad tunnevad oma ülesandeid, dokumentatsioon on ajakohane, protsessid toimivad kokkulepitud viisil ning tuvastatud probleemidega on tegeletud. Samuti peavad standardite nõuetele vastavalt olema läbi viidud siseaudit ja juhtkonnapoolne ülevaatus.
Auditil ei ole vaja anda ideaalseid vastuseid. Palju olulisem on selgitada ausalt, kuidas ettevõttes tegelikult töötatakse ning esitada selle kinnituseks asjakohased tõendid. Avatud suhtumine ja valmisolek küsimustele vastata aitavad muuta auditi sisukaks nii audiitori kui ka ettevõtte jaoks.
Kokkuvõte
ISO audit annab sõltumatu hinnangu sellele, kas ettevõtte juhtimissüsteem vastab nõuetele ja toimib praktikas. Auditit ei tasu käsitleda pelgalt kontrollina, sest avatud koostöö audiitoriga ning mittevastavuste sisuline lahendamine aitavad ettevõttel oma töökorraldust parandada.
Toimiv juhtimissüsteem ei pea olema keeruline, kuid see peab aitama ettevõttel oma tegevusi juhtida ja järjepidevalt parendada.
MÕTTEKOHT!
Kui audiitor tuleks homme sinu ettevõttesse ja paluks töötajatel selgitada, kuidas nende töö on korraldatud, kas nende vastused läheksid kokku sellega, mis on kirjas ettevõtte dokumentides?


